Spanning Tree Protocol (STP) on arvutivõrgu oluline komponent, et vältida silmuseid Etherneti võrkudes. STP-s juurportide, määratud pordide ja pordide blokeerimise protsess on silmusevaba topoloogia tagamiseks ülioluline.
Esiteks valib STP võrgus juursilla. Madalaima silla ID-ga sild muutub juursillaks. Silla ID koosneb silla prioriteedi väärtuse ja MAC-aadressi kombinatsioonist. Kui juursild on valitud, määrab iga mittejuuresild parima tee juursillani jõudmiseks. See tee on läbi juurpordi, mis on silla port, mis pakub lühimat teed juursillani.
Järgmisena valitakse igas võrgusegmendis määratud pordid. Määratud pordid on igal sillal olevad pordid, mis pakuvad selle segmendiga ühendatud seadmete jaoks parimat teed juursillani jõudmiseks. Väikseima teemaksumusega port juursillani muutub selle segmendi määratud portiks. Kõik teised silla pordid on silmuste vältimiseks blokeeritud.
Kui juursillani on mitu teed või teekulud on võrdsed, määratakse madalama silla ID-ga silla port juurpordiks või määratud pordiks. Kui silla ID on sama, valitakse juurpordiks või määratud pordiks madalama pordi ID-ga port.
Kui lülitite vahel on üleliigseid linke, asetab STP mõned neist linkidest silmuste vältimiseks blokeerimisolekusse. Neid porte nimetatakse blokeerimisportideks. Blokeerivad pordid ei edasta andmekaadreid, vaid neid hoitakse võrgu stabiilsuse tagamiseks ja silmuste vältimiseks kuulamisolekus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et juurportide, määratud pordide ja blokeerimisportide valimise protsess STP-s hõlmab juursilla valimist, iga silla juurportide määramist, iga võrgusegmendi jaoks määratud pordide valimist ja üleliigsete pordide blokeerimisolekusse seadmist silmuste vältimiseks. ja tagada silmusteta topoloogia.
Stsenaariumi korral, kus lüliti A, lüliti B ja lüliti C on omavahel ühendatud ning lülitil A on madalaim silla ID, valitakse see juursillaks. Lüliti B ja lüliti C valivad seejärel lühima tee põhjal oma juurpordid lüliti A suunas. Lisaks valitakse igas võrgusegmendis määratud pordid ja kõigi üleliigsete linkide pordid asetatakse blokeerimisolekusse.
See protsess tagab võrgu stabiilsuse ja hoiab ära silmuseid, mis kahjustavad võrgu jõudlust ning võivad põhjustada levitorme ja võrgu ülekoormust.
Muud hiljutised küsimused ja vastused selle kohta EITC/IS/CNF arvutivõrkude põhialused:
- Millised on Classic Spanning Tree (802.1d) piirangud ja kuidas uuemad versioonid nagu Per VLAN Spanning Tree (PVST) ja Rapid Spanning Tree (802.1w) neid piiranguid lahendavad?
- Millist rolli mängivad STP-ga võrguhalduses sillaprotokolli andmeühikud (BPDU) ja topoloogiamuutuste teatised (TCN)?
- Kuidas lülitid määravad juuresilda ulatuva puu topoloogias?
- Mis on spanning Tree Protocol (STP) peamine eesmärk võrgukeskkondades?
- Kuidas annab STP põhialuste mõistmine võrguadministraatoritele võimaluse kavandada ja hallata vastupidavaid ja tõhusaid võrke?
- Miks peetakse STP-d võrgu jõudluse optimeerimisel mitme omavahel ühendatud lülitiga keerukate võrgutopoloogiate korral ülioluliseks?
- Kuidas STP strateegiliselt keelab üleliigsed lingid, et luua silmusevaba võrgutopoloogia?
- Milline on STP roll võrgu stabiilsuse säilitamisel ja levitormide ärahoidmisel võrgus?
- Kuidas aitab Spanning Tree Protocol (STP) kaasa võrgusilmuste vältimisele Etherneti võrkudes?
- Selgitage SNMP-ga hallatavates võrkudes kasutatavat halduri-agendi mudelit ning hallatavate seadmete, agentide ja võrguhaldussüsteemide (NMS) rolle selles mudelis.
Vaadake rohkem küsimusi ja vastuseid jaotisest EITC/IS/CNF Arvutivõrkude põhialused